84 päev- 8 veel

Ciao! Nii palju põnevat on vahepeal juhtunud ja tänu sellele jõudsin alles nüüd seda postitust kirjutada. Esmaspäeval pidin jääma Liisa  ja Claudia perre ööseks. Ma meeldin neile väga. Vastutasuks sellele, et Claudia eelmisel aastal nädal aega minu peres oli soovisid nad, et ma jääks kuni nädala lõpuni nende juudre. Mulle see mõte meeldis väga kuna teine pere ei sobinud mulle väga(õega probleemid ja mitu muud mitte nii olulist probleemi). Teisipäeva õhtul käisime õdede ja kaksikutega bowlingus. Kolmapäeval läksime me kooli asemel turule(mercatino), see on avatud vaid kolmapäeviti ning seal on palju odavat made in China kraami.

Neljapäeval pärast kooli (just siis kui hakkasin väikese Cristianiga RE4 ps3 mängima) läks elekter(koos sellega ka vesi) ära. Olime küünlavalgel. Mängisime õdedega Liisa kingitud klassikalist lauamängu. Hiljem jõime ülimaitsvat kuuma šokolaadi. 

Järgmisel päeval ei olnud elektrit tagasi tulnud ja kooli me ei läinud selle asemel läksime Claudia, Gabriella, kaksikute, isa ja Liisaga Monte Catalfanos. Tänu vihmale ja jahedamatele ilmadele oli kõik ilus roheline. Meri oli ilusat sinist värvi. Saaks ka pikemalt kirjutada kuidas mina ja Gabriella ära eksisime aga see ei ole eriti oluline. Ühesõnaga seal oli võimas. Alles hiljem pärastlõunal tuli elekter tagasi.

Laupäeval läksime eestlastega välja kuigi sadas vihma. Poolel teel hakkas padukat sadama. Päris koomiline võis olla vaatepilt- mina katkise väikese Autode vihmavarjuga, läbimärg Liisa ja normaalsete vihmavarjudega Kristiina ja Andreas. Väga palju nalja sai. Siin on ka üks pilt mis on Liisa teloga tehtud.

Hiljem olid Liisa peres kõik eestlased ja terve Andrease pere. Väga tore oli. Kristiina jäi ööseks. Pühapäeval läksime kah natukeseks välja Liisa, Claudia ja Kristiinaga.

Esmapäeval läksin tagasi oma perre ja mõistsin kui palju paremad on teiste eestlaste pered. Teisipäeval oli plaan minna pärast kooli Näljamängude teist osa kinno vaatama. Linnas on mitu kino, mina ja Kristiina teadsime, et Suure Tänava lähedal on üks kino milles jookseb see film aga Claudia oli kindel, et kooli lähedal olevad kinos on ka seda filmi. Üks sugulane viis meid(ainult eesltasi, teised ei tahtnud) sinna kinno mis on kooli lähedal, kahjuks seda filmi ikkagi ei olnud. Meil oli pool tundi aega et jõuda Suure Tänava lähedal olevasse kinno aga me ei teadnud täpselt kust me olime ja kuhu me minema pidime ja sadas paduvihma. Kuskil poolel teel sõitis ka mu "päris"isa meis mööda ja tervitas. Lõpuks jõudsime kuskil 10 min varem kohale. Enne filmi algust kuskil 5 min olid erinevad reklaamid(enamus olid kohalike poodide, hotellide või firmade omad). Film ise oli väga hea, soovitan kõigile. Kuna see oli dubleeritud itaalia keelde siis pidin hiljem mõnda kohta Kristiinalt üle küsima(ta on raamatut lugenud). Jäin Kristiina poole ööseks.
Kolmapäeval läksin taas kooli asemel Kristiina perega turule. Kokku on meil kahepeale 8 salli. Ma loodan, et ta paneb oma blogisse pildi kus tal need kõik kaelas on. Temaga saab alati palju nalja. Kuna eelmisel päeval ei saanud väga seal peres olla tänu kinos käigule, siis otsustasin veel ühe päeva tema poole ööseks jääda. Nagu mina ikka tegin ma nalja, et osta turult terve ananss ning neli banaani, mida me otseloomulikult ka tegime. Pärast lõunasööki Kri(Kristiina uued hüüdnimed Kri ja Krikri) pool tegime midagi puuviljasalati laadselt apelsini, ananassi ja banaanidega. Kuna seda oli nii palju siis pidime seda lõpetama pärast õhtusööki. Vaatasime ka Bolti(eesti keeles Välk) ja enne magama minekut Kaunitari ja Koletist millest nägin vaid poolt kuna jäin magama. 
Nüüd olen Liisa peres, tundub, et selle aja lõpuni(erandina pühapäev, kuna siis tahab minu siinne "päris"pere minuga lõunat süüa kuna on püha mille nime ma jälle ei mäleta). Siin on kõik nii sõbralikud ja siin on nii kodune olla. 
On jäänud veel natuke üle nädala. Järmise laupäeva õhtuks olen juba kodus. Olen saanud siin nii palju sõpru, päris kurb on lahkuda siit nii koduseks saanud kohast. Igatsen teid mu kallid eestlased!!! Paari päeva pärast lisan Kristiina fotokaga tehtud pildid.
Tsau!