5 päev- Kool

 Hai! Alustan tänasest päevast ja siis pasten oma mustandi eilsest. Äratus oli kuskil seitsmest, hommikul jõin ainult kohvi ja sõin paar küpsist(Hannale vajalik inf.). Siis läksin kooli. Koolis peamine mõte oli "ma ei saa absull millegist aru" ja siis aegajalt "ei ole vaja nii pikalt seletada, ma sain 5min tagasi aru juba" . Terve päev (8 midagi-11) oli tunnis sama teema- õigused ja kohustused. Enne seda rääkisid õpetajad pool tundi seaduste, parlamendi poliitikaga seotud teemast. Eesti ühe päeva õppimise maht võrduks siin umbes ühe kuuga. Naljakas seda öelda(kirjutada) aga ma igatsen Eesti kooli, siin on nii igav, vähemalt alguses on. Ära tule ütlema, et see on sellest, et ma keelt ei mõista. Õpetaja valis ühe õpilase, õpilane võttis loosiga kotikesest ühe paberi kus oli kas õigus või kohustus ja siis terve klass pidi arvama, mis see on. Siis õpetajad(jah õpetajad, mitte õpetaja, täna oli tunnis kõige rohkem kolm õpetajat) rääkisid kõike pikalt ja laialt, et ikka õpilased aru saaksid. Peale seda kõik kirjutasid vihikusse oma tabelisse kumb see oli, kas õigus või kohustus. Ja siis see õpilane kes oli viimased 15min (või isegi rohkem, kuna kella klassis ei ole, kellade olemasolu igatsen kah, isegi kodus ei ole neid seintel, või no minu ja õdede magamistoas on aga sellel on patareid tühjad ja näitab koguaeg 6.45) klassi ees seisnud pidi liimima paberi tekstiga suurele värvilisele A2 paberile, mille keskel oli kirjutatud kas Õigus või Kohustus. Võibolla, et see on lihtsalt algus. Vähemalt saab puhata Eesti "raskest" koolist. 
Peale kooli läksime Rosy ja õdedega Caty parima sõbranna, Manuela, poole. Appi, Manuela on nii kena. Me kõik rääkisime nende köögis kuskil kümme-viisteist minutit. Kui me hakkasime ära minema siis tuli just uksest sisse Manuela vend.. appi, nii kena, meid tutvustati üksteisele. Peale seda musitasime kõiki põsele ja hakkasime koju sõitma. Aga ei, me ei läinud veel koju(mis on väga tore, ma saan uute inimestega tutvuda nii). Käisime ema parima sõbranna juurest läbi kes töötas saiapoes. Kuna Rosy rääkis nii pikalt, siis me läksime õdedega juba koju, mis oli üllatavalt ligidal. Kodus me ei teinud eriti midagi, rääkisime õdedega ja tegime nalja. Lõunaks sõime pestoga makarone. Siis vaatasime õega TiVuud(TV). Caty jäi magama ja ma hiilisin magamistuppa, et seda blogi kirjutada. Siiamaani on kõik väga super olnud, palju nalja on kah saanud.
Nüüd copin siia eilse mustandi: Alustan kõige toredamast uudisest- ma sain kitarri mängida! Tuli välja, et Catyl on kidra ja nad olid kõik nii vaimustuses eriti kui nad minu enda tehtud laule kuulsid. Õhtul tuli külla üks paar, kes oli head sõber meie perega. Naine, kelle nime ma ei mäleta lubas mulle reedel ilusad küüned teha. Mees oli väga naljakas, ta oskas nendest kõigist kõige paremini inglise keelt ja siis kõik olid nii segaduses, kui ta ütles "suht up". Üleüldse kõigil on nii hea huumorimeel. Kodus saab pidevalt nalja. Enne külalisi rääkisime rõdult naabritega, nad olid nii toredad. Nüüd räägin väheke koolipäevast. Äratus oli kell seitse aga kuna mul oli Eesti režiim sees siis ma ärkasin kuskil kuuest. Ja siis ma passisin... Algul viisime autoga Caty ära kuna tema kool algas kaheksast, siis Paola kellel algas mingil veidral põhjusel 8.11 ja siis minu. Koolis nägin üle ühe pika päeva jälle oma kalleid eestlasi. 9.30 oli meil kolmandate klasside ees vaja itaalia keeles rääkida endast(presentatsioon). Peale presentatsiooni jagati meid klassidesse. Mina sain tertsa(3)C. 
Peale tunde ma ei mäleta enam mida ma tegin, nüüd söögist. Caty ja mina tegime õhtusöögi- praetud saiapuruga baklažaan. Väga hea oli. Lubasin neile mõni õhtu teha praetud suvikõrvitsat, mis on väga sarnane meie õhtusöögile. Tulevikus pean neile midagi eestlaslikku kokkama(võite kommentaaridesse või mulle sõnumitesse kirjutada soovitus, oleksin tänulik). Siin on "valged krõpsud" , eile sõime õdedega, nagu kartulikrõpsud aga paremad ja ei tee keelt katki :)

Täna(18.09) nägin esimest korda Sitsiilias jalgratast. Igatsen jalgrattaid. Täna nägin ka esimest korda siin lamborghinit. Siin on ka mingi kohalik(või vähemalt ma pole mujal sellist näinud) autotootja Lancia. Päris kenad, not bad. Üleüldse iga kolmekümnes auto on mingi luks, nii kena on neid vaatada. 
Ciao nüüd mu armsad eestlased!